Šarmikas Gerard ja tema kosmoseveinid

Kui ma oma praegusele ametikohale Tallinkis asudes esimest veinimessi väisasin, kohtusin ma veinimaailma vast ühe sarmikaima veinimeistriga – Gerard Bertrandiga. Oh, kuidas pea kahemeetrisest sügavsiniste silmadega härrasmehest õhkus sooja energiat, rahu, ürgmehelikkust, sensuaalsust ja uudishimu. Veidi isaliku naeratusega kinkis Gerard mulle enda äsjavalminud raamatu „Wine, Moon and the Stars“ (tõlkes Vein, Kuu ja Tähed) koos pühendusega tervitades mind imelisse veinimaailma avastama selle hinge ja seiklusi.

Gerardi tõsisem seiklus veinimaailmas algas kui ta oli vaid 10-aastane ning tema isa Georges andis tema hoolde 1975nda aastakäigu veini valmistamise. Georges pani Gerardile südamele kui vedanud pojal on, sest päevaks, mil Gerard saab 50 aastaseks, on tal seljataga juba 40 aastat veinivalmistamise kogemust. Vaid mõne aasta pärast on see päev käes.

Selle mitmekümne aasta jooksul on Gerard end jaganud ragbimängimise ja veinivalmistamise vahel, kuid kõigi veinisõprade rõõmuks on ta rohkem aega pühendanud veinidele. Tema isa võib vast kõige uhkem olla selle üle, kui palju ta poeg on pannud rõhku Maa tervisele veinipõldudel, et ka tema lastel ja nende järeltulevatel põlvedel oleks võimalik valmistada ilusaid veine. Gerardi võiks vabalt nimetada ka orgaaniliste ja biodünaamiliste veinide saadikuks Prantsusmaal – tema 350 hektari suurustel veinipõldudel rakendatakse vaid mahe- ja biodünaamilise põllumajanduse printsiipe.

Orgaanilise veinivalmistamise põhimõte on hoida Maa, kus viinamarjad kasvavad, võimalikult puhas ja terve. Orgaaniliste ehk öko- ehk bioveinide puhul võid olla kindel olla, veinipõllud on vabad tööstuslikult sünteesitud ainetest nagu keemilised väetised, fungitsiidid, pestitsiidid ja herbitsiidid ning muud geneetiliselt muundatud ained. Kogu see Mendelejevi tabeli jagu ühendeid on küll ääretult tõhusad kahjurite ja viinapuuhaiguste tõrjujad, kuid nende tagajärjel hävineb ka põllumaa koos oma loodusliku mitmekesisusega. Pean siinkohal võtma võimaluse, et kummutada üks müüt seoses ökoveinidega. Sageli veinisõbrad arvavad, et kui veinil on mahepõllumajanduse sertifikaat küljes, siis pole veinis keemiast haisugi, kuid reaalsus on see, et veinivalmistamisel siiski tootjad neid kasutavad, kuid väga limiteeritud kogustes ning nimekiri lubatud ainetest on ülilühike.

Siit jõuame sujuvalt ühe teise ja oi kui palju populaarsema müüdi juurde: sulfitid veinis tekitavad peavalu. Esmalt olgu öeldud, et pudelis veinis pole pooltki nii palju sulfiteid kui näiteks kuivatatud puuviljades. Aga ma ei ole kuulnud küll kedagi süüdistamas pakki aprikoose, et need tekitavad peavalu. Loomulikult on keskmisest tundlikemaid inimesi, kelle organism reageerib ka tibatillukesele sulfitite kogusele, kuid nemad ei pea ilma jääma veini nautimisest, sest veinitootjad nagu Gerard Bertrand on loonud sulfititest prii veinisarja – Prima Nature.

Minnes sammuke edasi bioloogistest veinidest leiame biodünaamilised veinid – nende puhul kasutavad veinimeistrid kõiki orgaaniliste veinide valmistamise põhimõtteid, kuid lisaks arvestavad ka kosmoloogilisi ja filosoofilisi printsiipe. Veinipõllud elavad ja arenevad samas tsüklis Maa, Kuu ja planeetide süsteemiga, mis hingavad kõik ühes sünenergias.  Kõlab ulmeliselt? Tegelikult võiks väita, et biodünaamiline põllumajandus pole mitte sammuke edasi, vaid tagasi – enne tehnoloogia jõhkralt hüppelist arengut tehti kõik tööd-toimetamised nii põllul kui ka kodus vastavalt kuu faasidele – noorkuu oma kasvava energiaga pani paika tegevused, mille tulemusena oli vaja vilja, marjade ja muude saaduste kasvu soodustada. Niisamuti nagu on levinud ütlus, et juukseid peaks lõikama just noorkuu ajal, sest kasvav kuu annab hea hoo kiharate kasvule. Suure tõenäosusega oled ka tundnud, kuidas mõnel perioodil on kuidagi vähe jõudu ja energiat ning hiljem ongi välja tulnud, et ka teistel sama jama ning põhjuseks mingi planeetide seis.

See ökoveinidest ekstreemsem põllumajandus on veinimaailmas küllaltki vastuoluline, sest biodünaamilise veinivalmistamise praktikat on teaduslikult pea võimatu tõestada, samas selle tulemusena on loodud vapustavaid veine. Ka meil Eestis on sommeljeesid, kes valivad enda restorani veinikaarti kui ka isikliku tarbimise eesmärgil just biodünaamilisi veine, sest nendes on alati see x-faktor, je ne sais quoi, mis muudab veinielamuse palju etemaks.

Ka Gerard oli esmalt skeptiline ja tegi proovipõllu oma Languedoci piirkonnas asuva Cigaluse veinimaja põllul. Ta jagas neljahektarilise veinipõllu pooleks: ühel osal praktiseeris biodünaamikat ja teisel tavapärast jätkusuutlikku veiniviljelust. Kahe aasta möödudes tabas meie loo peakangelast muinasjutuline tulemus – biodünaamilisel põllulapil oli maagilisel kombel vähenenud viinapuude haigused, samas paranesid tootlikkus ning marjade kvaliteet. Gerard oli võlutud ning muidugi mõista alustas ka teiste põldude konverteerimist biodünaamilisteks.

Biodünaamiline põllumajandus ongi veidi nagu nõiakunst: nõgeseleotis, tammekooreleotis, palderjanileotis, võililleleotis, raudrohu leotis on vaid mõned ained, mida taimedele kahjurite kaitseks (keemia asemel) pritsitakse. Lisaks kaevatakse põllulappidele augud, kuhu sõnniseguga täidetud lehmasarved maetakse. Sarveotsad alati sirutatud antennina ülespoole, et luua tubli side kõikvõimsa Universumiga.

Sa ei pruugi olla kõige spirituaalsem inimene, kuid eeldan, et veiniusku Sa oled. Suure tõenäosusega on Sinu jaoks ka oluline tarbitavate veinide kvaliteet, puhtus ja ausus ning biodünaamilised veinid on kahtlemata need kõige kõigemad.

Veinitari veinisoovitused

BIODÜNAAMILISED PÜSSID

Cigalus Red (biodynamic) – essa ja suurim biodünaamiline veinivaldus kogu Prantsusmaal, just Cigaluse veinimajja asus Gerard peale Ingridiga abiellumist elama ning seal kasvatasid nad üles ka oma esiklapsed. Cigalus Red on imeline punavein, mille koostises on lausa seitse erinevat nämmat viinamarja: Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Merlot, Syrah, Grenache, Carignan. Kogu see kompott annab kokku võimsa, täidlase-tummise ja isegi tahaks öelda mehise veini, mille aroom ja maitse rikkalikult marjane ning tammevaadipuudutusest kergelt vürtsikas ja tammine.

Château L’Hospitalet Grand Vin White (biodynamic) – Grand Vin tähendab tõlkes suur vein ja vot see on üks suur valge vein! Kui Sulle meeldivad tõsisemad valged veinid, mitte kerged-lillelised, siis see püss on Sulle nagu rusikas silmaauku. Viinamarjad Vermentino, Roussane, Viogner ja Bourboulenc kõlavad juba nagu luule ja nendest valmistatud vein on nii aroomis kui ka maitses veinipoeesia: mesine, samas kergelt mineraalne, mahlaselt aprikoosine ja võrgutavalt vanilline.

Domaine de l’Aigle Pinot Noir (biodynamic) – Mina armastan Pinot Noiri ja nüüd selle veini tausta uurides pole ma ainus veinifanatt, kelle maitsepaleti jaoks l´Aigle Pinot Noir väga sümpaatne on – veinikriitikute poolt on see hurmav, elegantne ja särtsakas punavein väga palju tunnustust pälvinud. Gerardi raamatust sain ma teada, et enne 1980ndaid polnud selles veinimajas valminud veinid eriti maitsevad, kuid ajalugu muutus täielikult, kui Champagne piirkonnast saabus sinna visionäärist veinimeister Jean-Louis Denois ning istutas kohalike viinapuude asemel Pinot Noiri ja Chardonnay viinamarjad, millele ilmselgelt sealne pinnas ja kliima suurepäraselt sobis.

VÄRSKENDAVAD JANUKUSTUTAJAD

  • Heritage An 825 Crémant de Limoux Brut rosé (organic) – see kahvaturoosa vahuvein on tegelikult särav täht mullimaailmas – Limoux piirkonnast pärinevad kõige esimesed andmed traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinist. Crémant ongi termin, millega tähistatakse kõiki šampanjameetodil valmistatud vahuveine, mis pärinevad väljaspoolt kuulsat Champagne regiooni. Crémant´i kohta on levinud ütlus „šampanja kvaliteet õlle eelarvega“. Kvaliteet on nendel mullidel kahtlemata kõrge ja see vaatluse all olev kaunitar koosneb kahest valgest viinamarjast Chardonnay ja Chenin Blanc ning ilusa värvuse ja hea marjasuse annab Pinot Noir.
  • Prima Nature Chardonnay (organic) – Prima Nature on Bertrandi sulfititest prii veinisari, seega kui Sul on ülitundlikkus sulfitite vastu, siis Prima Nature on kaval valik. Ja kui Sulle meeldivad lopsakad, mahlased ja puuviljased valged veinid, siis see Chardonnay peab Sinu järgmises veiniostulistis olema. Lisaks mõnusale maitsele rõõmustab veinisõpra ka raudselt ka Prima Nature veinide hinnad.

NAUDISKLEMISE VEINID

  • Hampton Water Rosé (organic) – järgmine kord kui ma Gerardiga kohtusin ja klaase kokku lõin, oli see just Hampton Water Rosé veiniga Seine jõe peal. Ja meil oli kambas ka Jon Bon Jovi! Miks? Sest just see superstaar on Hampton Water Rosé kontseptsiooni taga, õigupoolest tema poeg Jessie Bongiovi on selle veini valmistamise superstaar, sest just tema koos Gerardiga panevad paika iga viinamarja osakaalu. Viinamarjad, millest see unelmate boy band Hampton Water Rosé kokku segavad, on Grenache, Cinsault ja Mourvedre. Ideaalne puhkuse ja aja mahavõtmise vein: ninas ja keelel tunned särtsakaid vaarikaid, mahlaseid virsikuid, marjaseid punaseid sõstraid ja värskeid erksaid tsitrusvilju.

Kosmos 888 (biodynamic) – Nagu nimigi vihjab, siis on see tõeline kosmosevein, iseloomult biodünaamiline ja maitselt ebamaiselt rikkalik ning intensiivne. Punased viinamarjad Grenache, Syrah ja Mourvedre loovad kõikide kosmosejõuduega jõulise ja täidlase punaveini, mille aroomis ja maitses üliküpsed ja lausa moosised punased marjad, ploomid, tume šokolaad, magusad vürtsid ja seda kõike tasakaalustavad pehmed tanniinid ja tammisus.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: