Keskonnasõbralikud ja orgaanilised tooted on tänapäeval suure fookuse all ning ka veiniosakondades on märgata rohelisi öko sertifikaate. Mida see mõiste veinimaailmas tähendab ning mida positiivset see Sinu veinile annab?
Alles peale II Maailmasõda loodi esimesed orgaanilised veinipõllud ja kuigi öko veinid on justkui trendikas jututeema, siis suur huvi veel müüginumbrites ei kajastu – kogu maailma veinitarbimistest moodustavad öko veinid vaid 4%. Suurimad orgaaniliste veinide tootjad Euroopas on Prantsusmaa ja Hispaania – nemad müüvad kokku lausa 79% kõikidest orgaanilistest veinidest.
Mõnikord võib tunduda, et öko sertifikaat on justkui veinikaupmeeste ja -tootjate poolt väljamõeldud müügiargument, mida kasutades on võimalik marginaali suurendada. Samas tasub tähele panna, et ametlikku sertifikaadi puhul ei saa olla tegemist blufiga, sest veinitootjaid, kes antud sertifikaati omandavad või omavad, kontrollitakse piinlikult rangelt ning sertifikaadi saamine on iga tootja jaoks vägagi aja- ja rahakulukas. Minu arvates on palju piinlikum, et tootjad, kes on kaugel öko-mökost, rikuvad väärtuslikku maad, sageli ka veinide mainet ja inimeste tervist oma keemiast punnis veinikestega ning just neilt tuleks nendel põhjustel mitte-öko-tasu küsida. Kas Sa teadsid, et peale mõndade jõhkramate keemiliste ühendite kasutamist veinipõllul võib selle piirkonna ökosüsteem olla oluliselt häiritud ning seetõttu võivad põldudel pesitsevad väiksemad linnud isegi hukkuda.
Keemia, mida kasutatakse veinitööstuses, ei ole alati üdini halb, sest tegelikult keemial ja keemial on vahe ning öko veinide puhul kasutatakse samuti keemilisi ained, kuid lubatud ühendeid on teatud väike nimekiri ning piiritletud on ka kogused.
Mida tähendab öko vein?
See tähendab töötada koos maaga, mitte selle vastu. Mahepõllumajanduse maad on vabad tööstuslikult sünteesitud ainetest nagu keemilised väetised, fungitsiidid, pestitsiidid ja herbitsiidid ning muud geneetiliselt muundatud ained.
Sageli tarbijad arvavad, et orgaaniliste veinide puhul ei ole kasutatud mitte ühtegi lisaainet, kuid päris täpne see ei ole, sest nendes leidub siiski lisatud pärmi, selitusaineid ja mõnel juhul ka sulfiteid. Jah, ka sulfiteid – üldiselt öko/orgaanilised/bioloogilised veinid sisaldavad lisatud sulfiteid, kuid seda muidugi ekstreemselt vähemal määral kui nö tavaliste veinide puhul. Samas USA ja Canada veinide puhul on reeglid rangemad, sest seal on täielikult keelatud sulfitite lisamine. Veinid ilma sulfititeta säilivad (ka kinnises pudelis) suhteliselt lühikest aega ja selle olulise „säilitusaine“ puudumine võib ka maitset suuresti mõjutada ja seda mitte teps paremuse poole! (Sulfitite kohta loe rohkem veinimüütide loost – https://viinamariblog.com/2020/03/22/koige-armastatuimad-veinimuuuuuudid/).
Kuidas ära tunda öko vein?
Sertifitseeritud veinidel on roheline öko märgis etiketil. Kuna see märgis koos kindlate regulatsioonidega loodi alles aastal 2012, siis sellele eelnenud veinidel ei pruugi äratuntavat ökole viitavat tähistust pudelil ollagi. Tegelikult on veel palju mahepõllundusmeetodeid kasutavaid veinitootjaid, kes tähistusi ei kasuta, nende puhul peab seda fakti lihtsalt teadma – üldiselt on need veiniekspertide poolt tunnustatud tootjad ja nende puhul peab lihtsalt teadma, kui keskkonnasõbralikult nad veine valmistavad.
Kui minna mahepõllumajandusest sammuke edasi, siis kohtame biodünaamilisi veine. Biodünaamilised põllumajanduse meetodid suures osas on farmeritel kasutusele võetud ligikaudu sajand tagasi, lisaks võimalikult keemiavabale põllule tulevad mängu ka filosoofilised ja kosmoloogilised võtted. Põllul olevad tegevused on viidud kooskõlla planeetide liikumisega ja nende mõjudega Maale, näiteks Kuu teatud faasis maetakse maa rikastamiseks maha lehma sarv, täidetud sõnnikuga ning järgmises Kuu faasis see jällegi kaevatakse üles.
Kuidas ära tunda biodünaamiline vein?
Sarnaselt öko veinidega on ka nendel sertifikaat ja vastav tähis veinietiketil. Biodünaamilistel veinide tähisel on kirjas „Demeter“ ja sageli ka „Certified biodynamic“. Demeter on aastal 1985 loodud suurim biodünaamilise põllumajanduse sertifitseerimise instituut ja selle nimi on inspireeritud Kreeka vilja- ja viljakusjumalannast Demeter´ist.
Naturaalsed veinid
Minnes looduse säästmise ja keemiavaba põllumajanduse ekstreemsustesse kohtad naturaalseid veine – nagu nimigi reedab on tegu veinidega, mille puhul inimtegevus on viidud miinimumini. Naturaalseid veine ei täiendata lisaainetega ja samas ei võeta neilt ka midagi ära. Kui üldiselt veine filtreeritakse, selitatakse pärmisettest, mille tulemuseks on meil klaasis kena ja selge vein, siis naturaalsed veinid on üldjuhul hägused ja isegi noores eas leidub neis setet. Kogu see „põllult otse klaasi“ filosoofia on tore ja eetiline, kuid samas nende veinide eluiga on väga üürike, sest puuduvad säilitusained ja samas ei tea kunagi, kas vein avades ka joodavas konditsioonis on.
Naturaalsetel veinidel ei ole eraldi sertifikaati, kuid sageli on etiketil termin „natural wine“ või vahuveinide puhul ka “pet-nat”, mõnel juhul kasutavad tootjad ka öko veinide märgistust.
Paljud mõjukad veinitootjad on maa hoidmise, säilitamise ning veinide kvaliteedi tõstmise põhjustel oma viinamarjakasvatuse muutnud orgaaniliseks või isegi biodünaamiliseks ja erinevate laboriuuringute, katsetuste ja degusteerimiste tulemusena on nad jõudnud järelduseni, et jätkusuutlikud meetodid on aidanud nende veinid muuta paremaks. Nad tõid välja faktid, et nende viinamarjad küpsevad ühtlasemalt, on paksema kestaga, väljendavad selgemalt piirkonnale omast terroiri ning veinid on täidlasemad ja komplekssemad, mõnel juhul isegi pikema elueaga ning sisaldavad rohkem antotsüaniide. Kusjuures viimased on ka tugevad antioksüdandid, millele on omistatud mitmeid tervist parandavaid, põletiku- kui ka vähivastaseid ning närvirakke kaitsevaid toimeid. Kõiki neid häid omadusi tahame meie lõpptarbijatena ju oma veinis alati leida. Ka paljud sommeljeed tõdevad, et orgaaniliste ja eriti biodünaamiliste veinide maitse on parem, puhtam, rikkalikum ja kvaliteetsem.
#Veinitari Veinijutud 